Käisime täna Roniga üle mitme kuu jälle maastikul. Enne minekut tegin väikse trennikese ka ette, kuna ta mul nädal aega puhanud. Ei olnud kooli kõrvalt aega üldse.
Juba trennis oli Ron supertubli, väike puhkus tuli kasuks vist. Nii kenasti kuulas mind. Lasin tal natuke niisama ka möllata ja küll ta alles möllas.. Kohe näha, et ei ole kaua aega mängida saanud hobune :P Peale trenni läksime siis koos Eda ja Unduga maastikule. Niii libe oli, ma olin kummaritega ka ja tükk tegu oli ikka püsti püsimisega. Ja ega Ronil ka väga kindel astuda ei olnud, aga tal on õnneks krihvid all.
Aga ma jäin nii rahule, Ron oli nagu rahu ise. Olin täitsa üllatunud, sest tavaliselt kui ta peale pikka aega maastikule saab, võib ta üsna tank olla.
Väike pilt ka meie talveajast:
No comments:
Post a Comment