Ron on vahepeal super olnud. Üliüli tubli lihtsalt. Eile panin Ronile üle pika pika aja (viimane kord oli u 2 kuud tagasi?) jälle sadula selga. Esialgu küll vaid viieks minutiks, kuid siiski. Lisaks oli ta veel enne seda 2 päeva niisama puhanud ja energiat täis. Kuid ei mingit pukitamist, isegi mitte ühte väikest rodeot! Ja üllatav oli ka see, et tal ei olnud mingit probleemi lõdvestamisega, jooksis ilusti nina pikalt ette sirutatud. Korra ta ehmatas ja läks galopile, kuid isegi siis ta ei pukitanud, vaid jäi kenasti seisma. No ma ei saa, nii tubli hobune ikka... Uskumatu, kuidas sakslanna Monika külaskäik Roni aitas. Monika määras mulle kuueks nädalaks (mis nüüd eelmise nädala pühapäeval läbi sai) massaažiharjutused, mida Ronile iga õhtu teha ning lisaks veel homoöpaatilised ravimid, mida viis korda nädalas anda tuli. Tema liikumises on sellest alates suured muutused toimunud ja ka käitumiselt on ta erksamaks muutunud. Nagu eile näha oli, siis on ka selja- ja kaelapinged lõpuks maandatud. Massaažiharjutuste tegemist jätkan aga endiselt, mida rohkem, seda parem.
Aga Ron ei ole ainuke, kes tubli on olnud! Me oleme ka Vürtsuga suuri edusamme teinud. Mõni aeg tagasi käis Helen meid üle vaatamas ja sain palju uusi näpunäiteid edaspidisteks treeninguteks. Alates sellest ajast on Vürtsu super olnud.
Vürtsu:
No comments:
Post a Comment